Näide vesiroosist
Vesiroos järvepinnal sirutab oma juured laiali mööda liga ja räbu järvepõhjas ning imedes oma poorse varre abil endasse aineid, mis aitavad tal kasvada ja annavad sära selle veatule õiele, mis puhkab puhtuses järvepinnal.
See lilleõis keeldub kõigest, mis võiks rikkuda ja määrida selle veatut ilu. … Viibigu noored nende seltsis, kes kardavad ja armastavad Jumalat, sest nende üllast, kindlameelset iseloomu esindab vesiroos, mis avab oma puhta õie järvepinnal. Nad keelduvad vormimisest mõjude poolt, mis neid häbistaksid ning koguvad endasse ainult seda, mis aitab neil kujundada puhast ja üllast iseloomu. Nad püüavad samastuda taevaliku eeskujuga.
Jumala hinnangul on puhas süda palju kallihinnalisem kui Oofiri kuld. Puhas süda on templiks, milles elab Jumal, pühamuks, milles Kristus aseme leiab. Puhas süda on kõrgemal kõigest, mis on odav või madal. See on särav valgus, aardekamber, millest lähtuvad õilistavad, pühitsevad sõnad. See on paik, kus võib ära tunda Jumala kuju ning puhta südame suurimaks rõõmuks on vaadata Tema kuju. See on süda, mis leiab oma suurima ja ainsa rõõmu ning rahulduse Jumalas ning selle mõtted, kavatsused ja eesmärgid on jumalakartlikud. Selline süda on püha paik, see on kogu vooruslikkuse aardekambriks.
Puhta südamega inimeste mõtted vangistatakse Kristuse poolt. Nad on hõivatud mõtetega sellest, kuidas nad saaksid kõige paremini austada Jumalat. EGW “Elu tänasel päeval”
Ära unusta Lohutaja kohalolu
Kristus soovis, et Tema jüngrid mõistaksid, et Ta ei jäta neid orbudeks. “Ma ei jäta teid orbudeks,” ütles Ta, “ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.” (Jh 14:18, 19) Kallis, auline igavese elu tõotus! Kuigi Ta ise pidi ära olema, pidi nende suhe Temaga olema nagu lapsel vanematega.
“Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.” (Jh 14:20) Ta püüdis jüngrite meeltesse vajutada erinevuse nende vahel, kes on maailmas, ja nende vahel, kes on Kristuses. Ta pidi küll surema, kuid soovis, et nad mõistaksid, et Ta ärkab jälle ellu. Ja kuigi pärast taevaminemist pidi Ta neist eemal olema, oli usu kaudu neil võimalik Teda näha ja tunda ning teada, et Tal on nende vastu samasugune armastav huvi nagu siis, kui Ta oli nende juures. …
Jüngritele räägitud sõnad jõuavad meieni nende sõnade kaudu. Lohutaja on nii meie kui ka nende jaoks, igal ajal ja igas kohas, kõigis muredes ja raskustes, kui väljavaated tunduvad tumedad ja tulevik masendav ning me tunneme end abitu ja üksikuna. Sellistel aegadel saadetakse Lohutaja usupalve vastusena.
Ei ole ühtki teist sellist lohutajat nagu Kristus, kes on nii õrn ja ustav. Meie jõuetus puudutab teda. Tema vaim kõneleb südamele.
Asjaolud võivad meid sõpradest lahutada, meie ja nende vahel võib rulluda lai, tormine ookean. Kuigi nende siiras sõprus võib veel alles olla, ei saa nad seda meile näidata ja teha meie heaks midagi, mida tänuga vastu võetaks. Kuid ükski asjaolu ega vahemaa ei saa meid lahutada taevasest Lohutajast. Ükskõik kus me oleme, ükskõik kuhu läheme, Ta on alati kohal, see, kes anti Kristuse asemel, Tema kohta täitma. Ta on alati meie paremal käel, et kõneleda rahustavaid, leebeid sõnu, et toetada, aidata, üles tõsta ja rõõmustada.
Püha Vaimu mõju on Kristuse elu hinges. See Vaim tegutseb igaühes ja igaühe kaudu, kes Kristuse vastu võtab. Need, kes teavad selle Vaimu olemasolust, ilmutavad selle vilja – armastust, rõõmu, rahu, pikka meelt, heatahtlikkust, lahkust, usku. EGW “Te saate väe”






