Kümnendas seenioride laagris uuriti koguduse ajalugu
2. ja 3. augustil oli Põltsamaal Kuuri talus järjekorras juba 10. seenioride laager. Seenioride laager kutsuti ellu seenioride kunagise aktiivi Viktor Noginovski, Ilja Stapanovi, Roland Lõhmuse ja Voldemar Viirsau poolt, nüüdse laagri eestvedaja oli Rein Käsk ning edaspidi oodatakse aina enam ka nooremaid seeniore kaasa lööma. Seenioride tegevuse eesmärk oli kümme aastat tagasi ja on nüüd koondada seeniore üle Eesti, et arutada eakatele olulistel teemadel ning iga aasta suvel ühes Eesti paigas kokku saada. Esimese, 2007. aastal Võrus toimunud laagri moto oli „Seenior, ärka!”, seekord oli laagri teemaks „Oli kord…”.
Adventkoguduse seeniorid Eestis teavad ja mäletavad aegu, mil koguduse tegevus, kaasa arvatud laagrid, oli keelatud ning ainukeseks võimaluseks kokku saada olid koguduste aastapäevad, mille pidustused olid sageli mitmepäevased ja väga suurejoonelised. Seekord kõlaski enne seenioride laagrit üleskutse mõelda tagasi neile aastapäevadele, tuua laagrisse kaasa mälestusi ja fotosid. Laagri korraldaja Rein Käsk sõnas, et Tallinna kogudusekaaslasel Mati Nurgal oli kaasas terve kohvritäis vanu fotojäädvustusi, mis tekitas laagrilistes elevust. „Meeta ütles, et esimesel päeval oli magustoit ja teisel päeval oli tahke roog. Kahju, et ei olnud rohkem aega, materjali on rohkem, kui laagris aega oli,” rääkis Rein. „Rääkisime, kuidas sellised olukorrad, nagu nõukogude ajal valitsesid, meid omavahel sidusid ja tuttavaks tegid, kuidas need aastapäevad, mil me kogudusena kokku tulime, peretunnet tekitasid,” lisas Rein.
Laagri teisel päeval jagasid Jumala Sõna Arved Lint ja Ilja Stepanov. Arved rääkis koguduseliikme kutsumusest, misjonitöö võlast, mis meil igaühel on. Ilja keskendus Püha Vaimu olulisusele, meie vajadusele Tema järele.
Laagris teenisid muusikaga Viljandi ja Elva õed-vennad. Laagris osalejaid oli poolesaja ümber. „Kui küsisime, kas nende laagritega soovitakse jätkata, tõusid kõik jaatavaks vastuseks püsti,” rääkis Rein. „Jumal on Vaimu annid mööda kogudust laiali pillanud, mitte ainult emeriitpastoritele. Kui kaasame initsiatiivgruppi rohkem inimesi, siis saab laager mitmekesisem ja huvitavam.” Rein sõnas, et igas koguduses peaks olema kontaktisik, kelle kaudu saab seenioridele infot edastada. Järgmise aasta seenioride laagri eestvedaja on Tallinna koguduse liige Luule Keel, ent laagri korraldamisel saab igaüks kaasa lüüa.
Seenioride laagri tava üks algatajaid, Viktor Noginovski sõnas, et laagri toimumine oli suur Jumala õnnistus ja et oli hea meel näha õdeisid-vendi.
Rein ütles, et pärast laagri lõppemist valdab teda segu väsimusest ja rõõmust. „Taevaisa andis laagris hea enesetunde, ja suhtlemine armsate õdede-vendadega eri paigust annab positiivset toonust.” Rein lisas, et laagri muutis väga toredaks pererahva väga külalislahke ja sõbralik vastuvõtt. „Suur hea meel on perekond Maureri teenimisvalmidusest ja lahkusest.”
Pildid: Helve Murd
Allikas: advent.ee
Rajaleidjate laager 2016
2016. aasta Rajaleidjate laager teemaga “Kümme tuhat põhjust” toimub Mäe talus, Samliku külas, Pärnumaal. Laagrikoha kõrval voolab Pärnu jõgi, ümberringi on metsad ja loodus.
Traditsiooniliselt on tegu telklaagriga kõigile rajaleidjatele ja 6-15 aastastele lastele ja noortele.
Teema: Kümme tuhat põhjust
Toimumisaeg: 5-10. juuli 2016
Toimumiskoht: Mäe talu, Samliku küla, Vändra vald, Pärnumaa
Kellele: Kõigile rajaleidjatele ja lastele ning noortele vanuses 6-15. (Alla kümneaastased on laagrisse oodatud koos lapsevanema(te)ga).
Maksumus: Esimese osavõtja kohta perekonnast 40 eurot, iga järgneva osavõtja kohta 30 eurot.
Eelregistreerimine kuni: 28. juuni, http://registreeri.advent.ee/
Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
