Põltsamaa koguduses ordineeriti kaks uut kogudusevanemat
Hingamispäeval, 25. jaanuaril ordineeriti Põltsamaa koguduses kaks uut kogudusevanemat. Senine kogudusevanem Juss Maurer jätkab koguduse peavanemana.
Põltsamaa koguduse pastor Andres Ploompuu ütles uute kogudusevanemate ametisseastumise kohta, et seni kogudust teeninud Juss Maureri kõrvale oli vaja ka nooremaid kogudusevanemaid. „Juss on ise mõista andnud, et ega ta nooremaks ei jää ja vaja oleks järelkasvu. Juss on koguduses armastatud, väärikas ja staažikas kogudusevanem ja koguduse käsiraamat näeb ette, et kui koguduses on mitu vanemat, siis üks neist on peavanema rollis.“
Kui Juss oli oma mõtte avaldanud ja ka kogudus oli seda meelt, et koguduses võiks veel vanemaid olla, jäi Andrese sõnul üle leida inimesed, keda kogudus selles rollis näeks. „Koguduse usalduse osaliseks said kaks tublit ja kogudusse palju panustanud meest: Märt Maurer ja Kalle Daniel.“ Andres kirjeldas, et mõlemad olid esialgu selle ettepaneku suhtes ettevaatlikud, kuid „nad olid nõus sellele kutsele vastama, kui teine on nõus. Märt oli nõus, kui Kalle oli nõus ja Kalle oli nõus, kui Märt oli nõus.“
Andres, kes teenib Põltsamaa kogudust veel kuu aega, sõnas, et tal on hea meel lahkuda sellise positiivse sammuga. „Mõlemad värsked kogudusevanemad on tublid pereisad ja valmis koguduses juhtivaid rolle üle võtma. Mul on selle üle siiralt hea meel.“
Märt ütles, et praegu on olukord tema jaoks veel uus. „Me oleme Kallega praegu veel õpipoisid ja ei pea kohe väga suurt vastutust kandma. Loodan, et meie rollid loksuvad aja jooksul paika.“ Kalle lisas, et kogudusevanemal on vastutusrikas roll, sest ta peab olema eeskujuks koguduseliikmetele, olema jumalakartlik ja ustav oma töös. „Oluline on teha koostööd pastoriga ja olla toeks koguduseliikmetele. Vajalik on ka koguduse esindamine väljaspool kohalikku kogudust.”
Kalle kirjeldas Põltsamaa kogudust kui ühtehoidvat ning väljendas usku, et koostöö kolme kogudusevanema vahel saab olema hea. „Kuna Jussil on suur kogemustepagas kogudusevanemana, siis on meil Märdiga temalt palju õppida. Noorema põlvkonna esindajatena aga saame meie omalt poolt pakkuda värskeid ja uuenduslikke ideid.” Märt sõnas koostöö kohta, et ülesanded ja rollid kolme kogudusevanema vahel leiavad aja jooksul endale täitjad. „Küll need asjad tulevad jooksvalt ja vajaduspõhiselt. Leiame Kallega oma koha ja toimetame ikka edasi.” Kalle lisas, et näeb kogudusevanemana enda peamiste ülesannetena hoida ja armastada oma kogudust. „Soovin teenida Jumalat ja kohalikku kogudust mulle antud talentidega nii jumalateenistuste korraldamises kui ka erinevate ürituste planeerimisel ja läbiviimisel.”
Head mõtted
Kristuse armastus seob Tema pere liikmed üksteisega ja seal, kus ilmneb selline armastus, on tegemist jumaliku sugulusega. “Sest igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat.” (1Jh 4:7) EGW “Ajastute igatsus”
Ülevaim armastus
Milline piiritu armastus, et meie, patused ja võõrad, pääseme jälle Jumala juurde ja Tema perekonna liikmeteks. Võime kõnetada Teda hella nimega: “Meie Isa!”
Kogu see isalik armastus, mis sugupõlvest teise on voolanud inimsüdamest; kõik helluse allikad, mis on tunginud inimhingedesse, on vaid väike oja Jumala armastuse ääretu ookeani kõrval. Keel ei suuda sellest jutustada ega sulg kirjeldada. Te võite juurelda selle kallal iga päev oma elus; võite uurida usinalt Piiblit, et seda mõista; võite koguda kõik Jumalalt teile antud annid – siiski jääb see teema ammendamatuks. Võite uurida seda armastust kaua, siiski ei või te mõista täielikult Jumala armastuse pikkust ja laiust, kõrgust ja sügavust, mille Ta välja valas, andes oma Poja surma maailma eest. Kui me uurime Piiblit ja mõtleme Kristuse elust ja lunastusplaanist, avanevad need suured teemad meie mõistusele üha rohkem ja rohkem.
Kristus tuli Jumalat maailmale ilmutama armastuse, halastuse, helluse ja kaastunde Jumalana. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Piiblisalm
“Issand armastab sind.” (Js 62:4)
Üleskutsuv mõttetera
Me peame peegeldama valgust. EGW “Pilk ülespoole”
Riik, mis jääb püsima
Taanieli ja Ilmutusraamatus selgitatud rahvaste tõusust ja langusest tuleb meil õppida, kui väärtusetu on pelgalt väline ja ilmalik au. Kui täielikult on hävinud Babüloonia võim ja toredus, mille sarnast ei ole maailmas sellest ajast peale nähtud ning mis tolle aja inimestele näis nii püsiv ja kestev. See kadus “nagu rohu õieke.” (Jk 1:10) Samuti kadusid Meeda-Pärsia ning Kreeka ja Rooma riigid. Ja nii hävivad kõik, mille aluseks ei ole Jumal. Ainult see püsib, mis on Tema plaanide kohane ja väljendab Tema iseloomu. Tema põhimõtted on ainsad, mis meie maailmas on püsivad.
Kui uurime hoolega Jumala eesmärgi täitumist rahvaste ajaloos ja neis ilmutustes, mis puudutavad tulevasi sündmusi, aitab see meil hinnata nii nähtavate kui nähtamatute asjade tõelist väärtust ning õppida mõistma elu tõelist mõtet. Vaadeldes ajalikke asju igaviku valguses, võime Taanieli ja tema kaaslaste sarnaselt elada selle heaks, mis on tõeline, õilis ja püsiv. Kui me selles elus õpime järgima meie Issanda ja Päästja kuningriigi põhimõtteid – selle õnnistatud kuningriigi, mis püsib igavesest ajast igavesti – võime olla Tema tulekul valmis sinna kolima. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Piibel
Jumal on usaldanud oma inspireeritud sõna inimeste hooleks. See Sõna, mis on esitatud Uue ja Vana Testamendi raamatutena, on juhtnööriks meie langenud maailma elanikele; see on pärandatud meile – seda uurides ja seal leiduvaid juhiseid täites ei eksiks ükski hing teel taevasse.
Piiblis esitatud tõed on kõik “Jumala Vaimu poolt sisendatud” (2Tm 3:16) ja samas ikkagi inimsõnul väljendatud. Igavene Jumal on Püha Vaimu kaudu valgustanud oma sulaste mõistust ja südant. Ta on teinud seda unenägude ja nägemuste, kujundite ja sümbolite kaudu. Need aga, kellele tõde selliselt ilmutati, andsid selle mõtte edasi inimestele arusaadavas sõnastuses. EGW “Usk, millest ma elan”
Selgitav tsitaat Piiblist
“Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.” (Rm 8:14)